Ma olen päris palju reisinud, aga ei ole kuskil näinud nii hea hinna ja kvaliteedi suhtega majutusi, kui Balil.
Suured hotellid ja tärnid jätavad mind külmaks, sest need on üldjuhul igal pool ühesugused ja neid ma ei oska väga kommenteerida. Küll aga on Balil väga hea valik Homestay, Guesthouse ja Bungalow tüüpi öömaju.
Kuna jõukamad kohalikud elavad siin tempiltes, siis Homestay ehk kodumajutuse valides on võimalik nende elu -olu lähemalt näha.
Kõik kodumajutused, kus meie oleme peatunud, on olnud nagu muinasjutus. Kodu ehk templi väravast sisse astudes avaneb vaade lopsakasse aeda, mis on täis väiksemaid templeid ja altareid, kuhu pannakse annetusi. Nende vahele on siis ehitatud väiksed majakesed, kus külalisi vastu võetakse.
Ma valin enamasti majutuse, kus on ka bassein, kuigi vahel seda ei kasutagi. Lihtsalt teadmine, et igal ajal on võimalus ujuma minna, annab hea tunde!
Basseini olemasolu ei muuda öömajade hinda oluliselt kallimaks.
Meie Bali reisidel on keskmiseks hinnaks tulnud 20€ öö kohta kahele. See on ühe majakese hind, kus on imeilus aed koos basseiniga ja see sisaldab alati ka hommikusööki. Vannitoas on olemas pesemisvahendid, isegi hambaharjad ja pasta, toas konditsioneer ning koristaja käib vähemalt üle päeva.
Kõige soodsam öömaja on meil Balil olnud 13€ öö ja kõige kallim 27€ öö, mõlemad vastasid kõigile eelpool kirjeldatud tingimustele.
Fotodel meie öömaja Perdana Homestay, Nusa Lembongan saarel.
1 öö hind 2-le inimesele 19€
Muidugi tuleb selleks teha ka natuke eeltööd ja lugeda Bookingust vms majutusi pakkuvalt lehelt läbi teiste kasutajate kogemusi, aga ma teen seda hea meelga. Minu elukaaslane seevastu uurib välja majutuse asukoha ja selle ümbruse, et päris pärapõrgusse ei satuks.
Kui reisida sellises troopilises kliimas, nagu on Balil, siis tuleb muidugi arvestada, et loodus tungib tuppa.
Bungalow tüüpi majutustes on tihtipeale avatud vannitoad – seinad on, aga katust pole, nii et saad duši all käies ka päikest võtta– väga romantiline minu meelest! Aga seetõttu on tavaline, et igasugused putukad ja väiksed loomad võivad sulle tuppa sattuda. Meil on enamasti igas majas mõni geko olnud. Nad teevad küll päris kõva häält, aga karta ega toast välja ajada neid ei tasu, sest nad söövad moskiitosid ja teisi putukaid, mistõttu saad rahulikult magada.
Kui me mõnikord oma majakeses gekot ei näinud, siis pigem tekkis kartus, et äkki hakkavad moskiitod liiga tegema. Kuid putukate kaitseks on voodite kohal tavaliselt baldahiinid.
Kui just korterit pole plaanis üürida, siis Balil ei ole apartment-tüüpi majutused väga levinud. Seepärast vaatame öömaja otsides, et ka hommikusöök hinnas oleks.
Hommikusöögi valikus on tavaliselt rõstsaiad omleti või praemunaga, banaani- või ananassi pannkoogid ning indoneesia põhiroad– praetud riis või nuudlid aedviljadega. Nende hulgast saab siis ühe valiku teha. Lisaks tuuakse enamasti ka natuke puuvilju ja mahla, kohvi või teed. Soovi korral võid hommikusöögi tuppa tellida ja saad seda nautida oma väiksel terrassil. No mida veel tahta?
Tüüpiline hommikusöök Bali kodumajutustes
Ma ei tea, kas on mõtet maksta rohkem steriilse hotellitoa eest, kus jagad basseini ja hommikusööki sadade teiste turistidega?
BALI TOIDUD
Kui juba toidust jutuks läks, siis jätkame samal teemal.
Toit on üks minu suur kirg ja ma eelistan reisidel alati süüa kohalikke roogi. Olen juba varasemalt tirtsud, prussakad, oravad ja konnad ära proovinud ja Balilt ma selliseid ekstreemsusi ei otsinud, ega pole ka eriti kohanud.
Balil on võimalus väga erinevaid maitseelamusi saada, kuigi minu arvates on näiteks Tai toidud paremad ja maitserikkamad.
Kohalikud ise söövad põhiliselt riisi praetud kana, kala ja vahel ka sealihaga. Sinna juurde käib terav tśillikaste – Sambal. Värskeid aedvilju või salatit on minimaalselt ja tavaliselt jätavad kohalikud need paar kurgi- ja tomativiilu ka järele.
Sellise söögi saab tänavaturult, kus laudadel on vakstud, laua all söövad koerad ja hügieen pole oluline, hinnaga 50 senti kuni 3€. Kuid näiteks õlis praetud kala oli üks maitsvamaid, mida ma siin saanud olen.
Ülemisel fotol praetud kala terava kastmega, kõrval praetud riis munaga ja apelsini jäätee – hind 2.50€
Balil, erinevalt ülejäänud Indoneesiast, süüakse ka sealiha. Üks populaarsemaid tänavatoite on siin Babi Guling, ehk tervelt vardas küpsetatud piimapõrsa lihast tehtud erinevad road (fotol). Ehkki välimus pole kuigi isuäratav, on maitsed suurepärased – seal on nii grillitud, praetud, fritüüritud kui keedetud liha ja kõik erinevalt maitsestatud, mõned teravamad, mõned mahedamad. Eriti maitserikas oli kole hallikas supp.
Meie käime enamasti söömas natuke viisakamates, aga lihtsates söögikohtades ehk warungides. Nendes on menüü laiem, lisanduvad ka erinevad curry-d, supid ja salatid ning loomulikult Indoneesia rahvusroad Nasi Goreng ja Mi Goreng, ehk muna ja aedviljadega praetud riis või nuudlid, mille peale on pandud praemuna ja lisaks hunnik kummalisi riisikrõpse.
Üks asi, mis mulle balilaste juures meeldib, on nende ilumeel. Ka lihtsates warungides pööratakse tähelepanu toidu serveeringule ja proovitakse seda silmale ilusamaks muuta. Näiteks on riis serveeritud südamekujulisena või palmilehest tehtud mütsikesega.
Ma ei ole üldiselt suur supisõber, aga Soto Bakso, ehk indoneesiapärane veiselihapallisupp (alumisel pildil) on üks mu siinseid lemmiktoite.
Leiab ka täiesti läänelikku toitu ja näiteks burgereid on paljudes restoranides laias valikus – nii veiseliha-, kana- kui ka veganpihviga. Samuti on siin populaarsed poke-bowlid, üheks minu lemmikuks sai tuunikalaga variant (pildil). Lääne toitude hinnad on enamasti vahemikus 3,5 – 5€.
Ühesõnaga toiduvalik on siin mitmekesine ja ka pirtsakamad nälga ei jää.