Toitumine on teema, mis kütab kirgi ja millest on igaühel meist oma arusaam. Erinevat infot mida, millal ja mis kogustes süüa on palju ja see tekitab suurt segadust – vähemalt mina oma klientide peal näen ja kuulen seda päevast-päeva.
Ilmselt on enamus meist kuulnud taldrikureeglist või sellest, et kehakaalu kontrolli all hoidmiseks ei tohiks süüa rohkem kui ära kulutad. See on nagu jutt, mida pidevalt korrutatakse, aga mida me ei taha kuulda võtta, sest tundub igav.
Hoopis huvitavam on katsetada erinevaid dieete, seada endale erinevaid piiranguid – a la ei söö pärast kella 6-te, ei tarbi piimatooteid, ei söö liha, ei söö nisujahutooteid, väldime kõike magusat, sööme ainult väherasvaseid “light” tooteid jne.
Või siis teine äärmus on suhtumine, et ei mõtle üldse selle peale, mida suhu pistame, sööme seda, mille järgi parajasti isu on või mida kapis leidub. See on okei, kuni tunneme end hästi, oleme terved, õnnelikud ja endaga rahul.
Aga siiski on väga paljud inimesed, kes minu poole pöörduvad, hädas oma kõikuva kehakaaluga ja tavaline on küsimus “mis harjutusi ma tegema pean, et kõhust lahti saada?”
No kahjuks ei ole olemas imeharjutusi, millega saledaks saada. Samuti ei ole olemas imetoite, mida süües kaal kohe langema hakkab. Iga kord, kui ma seda mõnele oma kliendile ütlen, näen tema silmis pettumust. Sest loodetakse, et äkki ikka treener teab mõnda salanippi, kuidas heas vormis olla.
Ei ole salajast nippi. Kõik info on avalik. See on seesama jutt, mida me teame, aga mis tundub igav ja läbi nämmutatud.
Ma proovin nüüd seletada hästi lihtsalt.
Toidust saame energiat, mida kulutada. Kui me sööme rohkem, kui päeva jooksul ära kulutame, siis võtame kaalus juurde. Kui sööme vähem, kui ära kulutame, võtame kaalus alla.
Samas peab toit olema ka tasakaalus, et organism funktsioneeriks korralikult ja saaks kõik vajalikud toitained kätte. Selleks on vaja süsivesikuid, valke ja rasvu. Kõik kolm on olulised ja nende osakaal on ka oluline.
Kõige lihtsam viis tervislikult toituda on jälgides taldrikureeglit – 1/2 taldrikust peaksid moodustama puu- ja köögiviljad (s.h. värsked salatid), 1/4 teraviljatooted (näiteks leib, riis, pasta, tatar, kruubid, tangud) või kartul ja 1/4 valgurikas lisand – liha, kala, muna või kaunviljad. See toimib ka päeva lõikes – kui oma päevast toidukogust vaatad, siis see suhe võiks olla sama. Piimatooted lähevad valgurikaste toiduainete alla.
Kui meie toit ei ole tasakaalus või sööme liiga vähe ja ühekülgselt, siis keha annab sellest märku ja tekivad erinevad isud – tavaliselt kas magusa- või rämpstoidu isu, sest sealt saab kiirelt energiat. Aga sellest kiirest ampsust ei saa organism kõiki vajalikke toitaineid, vitamiine ja mineraale, mida on vaja, et olla terve ja tunda end hästi. Samas kaloraažilt on need kiired ampsud tavaliselt kõrged. Nii võibki tekkida olukord, kus sööme koguseliselt vähe, aga siiski võtame kaalus juurde, sest sööme valesid asju. Ebapiisav ja ühekülgne toitumine tekitab organismis stressi ja stressiolukorras hakkab keha toitu talletama rasvade kujul.
Kui palju siis peaks sööma ja kuidas oma päevast kaloraaži teada saada? Kõige kiirema arvutuskäigu leiad siit: https://www.struktuur.net/
Põhjalikumat infot võid lugeda Toitumine.ee lehelt.
Selle peale võib öelda, et kalorite lugemine on tüütu ja koduste toitude puhul raske arvestada.
Hästi, võime kalorid mängust välja jätta, kui jälgime neid reegleid:
* Söö kindlatel kellaaegadel 3-4 korda päevas.
* Võta väiksem taldrik ja ära kuhja seda üle.
* Lõpeta söömine kohe, kui tunned, et kõht on täis.
Ära söö üle. Kui toitu jääb järgi, siis pane kappi ja söö järgmisel korral. Alguses võib seda tihemini juhtuda, aga aja jooksul õpid hindama, palju sa tegelikult sööki vajad.
* Jälgi, et su toit oleks värviline – igas söögikorras oleks vähemalt 4 erinevat värvi.
Toiduvärvid ei lähe arvesse. Võid näiteks oma toiduportsu pildistada ja vaadata – kui pildil on kollakad-beežikad-roosad toonid, siis tõenäoliselt ei ole see toit täisväärtuslik. Erinevate värviliste aed- või puuviljade lisamine annab värvi juurde ja muudab toidu tervislikumaks.
* Eelista alati isetehtud toitu poest ostetud valmistoidule.
Siis tead alati, millest toit koosneb ja saad paremaid valikuid teha.
Kui sa nüüd arvad, et selles jutus pole midagi uut ja tead seda kõike, siis mõtle, et kas sa ka toimid nende nõuannete järgi iga päev?
Kui vastus on “ei”, siis saad ju ise aru, milles probleem on. Miks sa siis ikka usud, et keegi teab mingit salajast nippi, kuidas heas vormis olla?